Õhtul jalutamas

Õues oli juba väga hämar, kui Caius parki kõndis ja üsna värava juures asuva pingi peale end istuma sättis. Poisi kõrvades olid kõrvaklapid ja sealt kostus Escape the Fate'i laul "Not Good Enough". Vaikselt laulu kaasa ümisedes viis ta pilgu üle pargi. Mitte ühtegi hingelistki. Nojah, eks seal polnud midagi imestada, kuna kell oli juba kümme läbi. Siiski ei kaotanud Caius lootust kedagi kohata. Ta jäi ootama.

´´oih tere .kuidas teie nimi on?´´

Caius võpatas, kui ta kuulis ühe neiu häält ja vaatas talle oma siniste silmadega otsa, "Tere, minu nimi on Caius Gennerd Collins. Ja teie?"

"minu nimi on Angelina.Angelina Urbany.´´Angelina minestas kuna ta armus.

Caius kortsutas kulmu, kui Angelina nimeline neiu maha kukkus. Ta tõusis ja kummardus tüdruku kohale. Tegelikult ta ei teadnud, mida ta oleks pidanud sellises olukorras tegema. Poiss kükitas. "Kas kõik on ikka korras?" küsis ta ja samal ajal raputas Angelinat õrnalt.

Bridget kõndis pargis, talle kohutavalt meeldis käia õhtuti pargis. Seal oli nii pime ja ilus.
Sel õhtul nägi ta pargis lisaks temale veel kahte inimest, mees ja naine. See oli imelik, sest tavaliselt ei ole seal nii hilja enam kedagi.
Järsku aga nägi ta naist minestamas ja jooksis kähku sinna.
"On teiega kõik korras?" küsis ta.

´´jAH "ütles Angelin"Lihtsalt ma olen nii üksildane ""!ja ta jooksis koju.

"No jah siis," ütles Bridget mehele naeratades.
Ilmselt oli siis kõik korras, mõtles Bridget ja hakkas edasi jalutama.

Caius jälgis, silm kipras, kuidas Angelina äkitselt minema tormas ja üks võõras naine ära hakkas jalutama. "Head õhtut," pomises noormees ja istus pingile tagasi.

"Teile ka!" hõikas Bridget ja jalutas pargist välja.

Angelina tuli jalutades parki.kedagi ei olnud.ta nuttis.ta tahtis ära kolida.kuid ta ei saanud...tal oli SIIN elu.ta läks enda suvekodusse puhkama.ära l.a-st.kaugele.Floridasse.

Janeli jalutas paljajalu rannas ning mõtles oma elu peale. Kas linn on tema jaoks? Igatahes, siin ta on ja siia ta jääb. Vähematl natukseks ajaks... Natukeseks Janeli tardub kuid kõnnib siis vaikuses edasi. Kedagi pole.

OT:ei taha solvata aga siin on park.Vaata randa teise menüü alt.

OT: Ossaraks, ma ajasin sass w? :O gaad küll -.- Mu ajud. Igatahes, eks ma siis kõnnin pargis

OT:pole hullu:)

Theresa jalutas koos suure koti ja kandekorviga, kus lamas Joel, kes äärepealt oleks ärganud. Park oli tühi, oli ju taas üks hilisõhtu. Tess istus parigpingile, pani koti ühele poole ja korvi teisele poole. Joel ärkas, nuttes muidugi. Theresa võttis ta sülle. Ta sai muidugi aru, et Joel on ka näljane. Ta kussutas pisikest ja toitis teda rinnapiimaga. Kui see tehtud, märkas ta oma suurt viga. Tema saab ju lageda taeva all magada, laps, noh, saab, kui tal on korv, kuid ta pole sellega ju harjunud. Ta asetas poisikese tagasi hellalt korvi, võttis oma kotist tema tekikese ja asetas selle pisikese peale. Ta sõi ise veel pitsat ja jõi vett peale, ning heitis end siis pingile magama.

Emma astus keset ööd parki, ning vaatas ringi . Üksikud koeradega jalutajad, pingil magajad/istujad ja tühjus. Ta istus murule ja vaatas taevas sädelevaid tähti .

Jann oli tulnud hilisõhtusele jalutuskäigule, kuna tal ei tulnud und. " Shalalaa." kumises ta kõrvades Unibeti reklaam, mida oli just lastud. See oli küll vana reklaam kuid.. Janeli märkas murul istuvat tütarlast. Ta kõndistemani. " Tere, olete uus?"

''Küllap vist . '' Emma pilgutas tundmatule neiule armsalt ripsmeid .

" Hee" muigas Janeli." Mina olen Janeli Greashold. Teie?" päris Jann .

''Tegelikult . Kui ma ei eksi, olen ma teid varem näinud . Mina olen Emma Godnec . '' meenus Emmale ning ta pööras pilgu taevale, kus langes täht . ''Täht langeb,soovi ruttu midagi'' osutas ta tähe poole .

" Ei jõudnud." sõnas Janeli. " Hmm.. Emma. Üks Emma oli "Kirgede Tormis" selles saates, aga ma ei usu ,et see sina oled." muidas Janeli.

Emma naeris metsikult . ''Ei,kohe kindlasti pole ma seebitüdruk. Tegelikult olen ma üsna tavaline . Kuulsus, karjäär pole minu rida.'' Emma vaatas neiule silma ja temas tekis ootus. ''WooW, kas su hüüdnimi on Jann?'' Ta piilus põõsa poole. ''Ma olen kindel, et olen sind näinud''

"Kas sa pole mitte mu vana naabritüdruk? Mul oli kunagi naabrirüdruk nimega Emma, kui ma õigesti mäletan. " mõtiskles Janeli.

''Pole õrna aimugi. Muide, su põsk on hambapastaga koos.'' itsitas Emma ja vahtis taas põõsa poole . Emmale pakkus pinget Põõsast kostuv sahin .