Merilyga Caiuse juures,

Ka Merilyl sai tee otsa.
"Ma olen juba suht väsinud, läheks äkki magama?" pakkus Merily naeratades.

Caius noogutas. Ta võttis enda ja Merily tassid ja viis need kööki, asetades nõudepesumasinasse. Seejärel pani ta Sunshinele uue toidu ja vee ette, lukustas välisukse ja päris Merilylt: "Kas sa otsustasid minu kasuks või tahad ikkagi külalistetuppa minna?"

"Sinu kasuks ikka." ütles Merily naerdes ja jooksis Caiuse juurde, et teda kallistada.
"Lähme?" küsis Merily kutsikasilmadega Caiusele otsa vaadates.

"Davai," sõnas ta naeratades ja võttis Merily piha ümbert kinni, teda magamistuppa vedades. Ta sulges uksed, tõmbas akendele kardinad ette ja lasi Merilyl voodisse langeda, ise kergelt naerdes.

Spoiler:

"Mm, sul on nii ilus magamistuba, selline eriline." ütles Merily ringi vaadates.
"Tuled ka voodisse või jäädki sinna seisma?" küsis Merily naeratades.

Caius hakkas naerma: "Pean tunnistama, et mu ema valis mööbli ja kujundas kõik ise..."
Seejärel istus ta ka ise voodile ning jäi lihtsalt lakke vaatama. Natukese aja pärast nihkus ta Merily kõrvale ja võttis ta käest.

Merily naeris Caiuse öeldu üle ning läks veelgi lähemalt Caiusele.
Ta vaatas Caiusele otsa ning naeratas.

Caius suudles Merilyt hellalt, kuid kirglikult.
Iga hetkega - iga minuti, sekundiga - kiindus ta aina rohkem ja rohkem Merilysse.

Merily suudles Caiust vastu, ta oli armunud. Ta teadis küll Caiust nii vähe aega, kuid piisavalt palju et teda armastama hakata.
Iga hetk Caiusega oli imeline.

Peagi Caius eemaldus Merilyst ja libistas ennast tüdruku kõrvale teki alla. Caius lihtsalt vaikis ja vaatas lakke.

"Miks sa nii vaikne oled? Juhtus midagi?" küsis Merily murelikult.

"Ei, ma lihtsalt mõtlesin, et sulle ei meeldi selline äkilisus või midagi sellist," sõnas ta.

"Mh, ma tõmbuks tagasi ju kui ei meeldi." ütles Merily naeratades ning kallistas Caiust.

"Okei, nüüd tean vähemalt," sõnas Caius ja võttis Merily ümbert kinni.

Merily hoidis tugevalt Caiusest kinni, nagu kardaks teda kaotada.
"Sinu kaisus on nii hea ja julge olla." sosistas ta.

Caius tõmbas Merlyt õrnalt enda vastu ja puudutas oma huultega tema põski. "Sinuga koos on mul nii hea ja julge olla ... ma peaksin sult ühe asja kohta nõusolekut küsima," sõnas ta siis.

"Mille?" küsis Merily ja tõmbus Caiusele lähemale.

Tal oli ühekorraga nii hea ja soe olla, kui ta sai Merily kõrval olla. Noormees torkas oma nina Merily pehmetesse juustesse ja ütles siis vaikselt: "Vahet ei ole ... hommikul räägin sulle." Kõik tundus talle hetkel nii hea, et ta ei viitsinud muuul teemal juttu ajadagi.

"Okei." ütles Merily.
Ka tema jaoks tundus sel hetkel kõik nii hea olevat.
Ta uinus Caiuse kaisus.

Kui Caius kuulis Merily nohisemist, sai ka tema rahulikult uinuda.

Järmisel hommikul ärkas Merily esimesena üles. Korraks tekkis tal kerge paanika, et kus ja miks ta on kuid siis nägi ta enda lõrval Caiust ja naeratas. Caius ikka veel magas.
Merily jäi niisama pikutama ja Caiusele mõtlema.

Ka Caius ärkas palavuse peale, kui ta tundis, kuidas kuum päike teda ja Merilyt läbi kardinate soojendas.
Noormees pööras oma pead ja nägi, et Merily oli juba üleval.
Caius isegi imestas, et kogu öö oli Merily tema kaisus maganud ning ka nii üles ärganud.
"Hommikust, päikesekiir!" tervitas Caius kallimat ja suudles teda õrnalt põsele.

"Hommik." ütles Merily rõõmsalt Caiusele.
Mõnda aega lebasid mõlemad vaikuses.
"Mis siis täna teeme?" küsis Merily naeratades.

"Ma ei teagi ... aa, ma pidin sult ju ühte asja küsima nõusolekuks."
Caius vaikis mõnda aega häbenedes, kuni küsis: "Kas ma võin minna Maddy sünnipäevale ? Kui sa ei luba, siis ma saan täielikult aru ja ma ei lähe." Caius naeratas. Õigupoolest oli tal suva, kui Merily ei oleks teda lubanud. Ta ei oleks siis läinud ka. Aususest.

"Maddy? Mulle ei meeldi ta eriti, aga ma ei saa sinul keelata temaga suhtlemast. Nii et kui sa lubad et midagi muud peale sõpruse ei ole, siis võid vabalt minna." ütles Merily naeratades.