Chris Judyl külas.

Chris sisenes koos Judyga tüdruku koju. "Niiet, eem..Ma ei mäleta, et oleksin end tutvustanud. Sina vist pole ka. Aga muidu, mina olen Chris, Chris McCartey. Ja sina?"

"Siin siis ongi see koht kus ma hakkan elama.Soovid istuda ja teed juua?"Judy vaatas Chrisile küsivalt otsa.

"Ikka." Ütles Chris ja vaatas ümberringi. "Väga ilus elamine. Aga mis me veel teeme? Kus su tuba on, kui küsida võib?"

"Sealpool,Tule vaata."Judy võttis Chrisilt käest kinni ja viis ta Enda tuppa."Tahad istuda?"Judy mõtles et kas Chris tahaks jääda tema juurde ööseks aga kogematta lipsas see üle tema huulte.

Mul jäi öelmata see et mu nimi on Judy-Linell Smith aga sa võid mind kutsuda Jud-ks."

"Ilus nimi. Aga muidu, ma võin küll ööseks jääda. Ma arvan...Kuid mul oleks vaja vetsu minna. Kus see on?"

"Vaata sinn köögi kõrvale"Naeratas tütarlaps Chrissile ning hõikas:"Aga meil pole külalistetuba!"

Chris kuulis seda, ning jooksis taas Judy juurde. "Aga..Siis, kus ma magan? Elutoas?"

"Otsusta kas mu ema toas mhm...minuga(punastas)või elutoas jah?"

Chris lõi pilgu maha, sest ka tema punastas veidi. "Eih, elutos vist sobib ka..." Lausus ta veidi arglikult.

OT: Chrisi välimus.

Chris läks veidi aeglasemini tagasi vetsu. Ta tegi oma hädad ära, ning siis ta telefon helises. "Ma tean, et sa oled piisavalt vana, et rannas käia üksi, eks, ja nii edasi, kuid minna mõne võõra tüdruku juurde?" Tuli telefonist Theresa veidi vihane hääl. "Ära muretse. Ma olen ikkagi 14 ja saan kohe mingi ülehomme 15 eks? Niiet jah. Bye bye!" Lausus Chris ning lülitas oma mobiiltelefoni välja ning läks tagasi Judy tuppa.

"Noh,ma annan sulle need tekki ja lina ning padja."Judy ulatas poisile asjad ning rääkis:"Kas tahad vestelda?"

"Alustame tasapisi eks?"Judy naeratas Chrissile silmi.

"mm.. Ok."