Pärastlõunal

Merili nautis imeilusat päikeselist pärastlõunat kohalikus rannas, tal olid seljas uhiuued bikiinid ja üldse nägi ta väga super välja.
"Arghh, nii igav on." mõtles Merily.
"Võiks mõni ilus poiss mööda kõndida, võiks ära sebida siis." mõtles Merily naeratades.

"TERE!"Olete los angelesis uus?"mina olen Angelina.Tahate mu juurde õhtust sööma tulla?

"Tere, olen jah uus," vastas Merily, "Kus te aru saite?"
"Ja aitäh kutsumast, aga ma täna ei saa, ma pean kolima." vastas Merily viisakalt.

"pole hullu"Ma elan Wall street tänaval.Võit iga kell tulla külla" ja läks siis koju

"Okei, võibolla mõnikord hüppan läbi." vastas Merily ja päevitas edasi.

Janeli kõndis pärastlõunal rannas. Ta vaatas merd ja ohkas. " No mis mul jälle viga on? Mul on ju kõik hästi!" kurjustas ta endaga mõttes. Ta kõndis ja vaatas merd, hetkes oli tal imeliselt vaba tunne. Nagu ta lendaks, nagu vaba lind. Siis tuli ta jälle maa peale. Telefon taskus helises. " Jah venna?" päris ta.